2025/09/08
Sissejuhatus
Selles artiklis tutvustan seitset olulist muusikateadmiste ja teooria valdkonda, mida algajad – olgu nad uued muusika üldises mõttes või instrumendi mängimises – peaksid esmalt õppima. Lisaks nendele teemadele selgitan ka nende õppimise eeliseid ja puudusi, mis tekivad, kui neid teadmisi omandada ei õnnestu.
Muusikateadmiste testile registreerimiseks klõpsake siia
1. Nootide lugemine ja kirjutamine (kõrgus)
Esimene samm on õppida lugema ja kirjutama noodikirja toonide ehk kõrguste osas.
Kui sa ei mõista, millist tooni iga noodijoonestiku märk tähistab, ei saa sa muusikat üldse mängima hakata. Näiteks kui kasutatakse g-võtme (viiulivõtme) nooti, siis alumine joon (esimene joon) on E, ja ülemine joon (viies joon) on F. Esimese ja teise joone vahelist ruumi nimetatakse esimeseks vaheks ning see märk on F.
Bassivõtme (F-võtme) puhul on alumine joon G, ülemine joon A ning esimene vahe samuti A.
2. Nootide lugemine ja kirjutamine (rütm)
Järgmiseks tuleb mõista nootide kestust.
Isegi inimesed, kellel puudub muusikaline kogemus, tunnevad tavaliselt nootide sümboleid (näiteks “tadpole” noodid jaapani keeles). Need märgid näitavad, kui kaua heli peab kestma.
Täisnoot (avatud noodipea ilma varreta) kestab terve takti.
Poolnoot (avatud noodipea varrega) kestab poole takti ehk 2 lööki.
Neljataktiline noot (täidetud noodipea varrega) kestab 1 löögi.
Kahestaktiline noot (lipuga) kestab poole neljataktilisest noodist.
Kui noodile lisada punkt paremale allnurgale, pikeneb selle kestus poole võrra:
Punktitud poolnoot kestab 3 lööki.
Punktitud neljataktiline noot kestab 1,5 lööki.
Tänapäeval õpivad paljud inimesed YouTube’i videote abil lugusid kuulmise järgi, mis võib esmapilgul tunduda piisav. Kuid noodikirjas on palju rohkem infot kui vaid toon ja kestus. Selle teabe mõistmine ja helilooja kavatsuste väljendamine on sügavama muusikaarusaamise jaoks hädavajalik.
Muusikateadmiste testile registreerimiseks klõpsake siia
3. Nootide asukohad kitarril või bassil
See punkt kehtib eriti keelpillide, nagu kitarr ja bass, mängijatele.
Oluline on õppida, kus fretil mängida iga tooni (näiteks C, D või E) ning kuidas tõsta nood oktaavi võrra.
Pianisti või trompetimängija jaoks võib olla üllatav, et kitarrimängijad kasutavad tihti TAB-notatsiooni, mis näitab numbritega täpselt, millist keelt ja fretti mängida. See võimaldab mängida ilma toonidevahelistest suhetest aru saamata, kuid sageli ei tea kitarrimängijad, milliseid noote nad tegelikult mängivad.
See on nagu mängida klaverit teadmata, millised klahvid vastavad millistele nootidele, lihtsalt juhiseid järgides. See viib pinnapealse muusikaarusaamiseni ja takistab arengut.
4. Skaalad
Näiteks tuntud “Do-Re-Mi-Fa-So-La-Ti-Do” on C-duur skaala.
Skaalade õppimine toob palju eeliseid:
-
Võimaldab improviseerida
-
Aitab mõista, kuidas muusikalised fraasid on üles ehitatud
-
Võimaldab luua oma muusikat
Skaalade mõistmine ja miks teatud fraasid kasutavad kindlaid skaalasid ning kuidas erinevad skaalad loovad erinevaid meeleolusid, muudab muusika mängimise ja kuulamise palju nauditavamaks.
Näited:
-
Pentatooniline skaala (C-D-E-G-A): kõlab rohkem “rokkilikult”
-
Okinawa skaala (C-E-F-G-B): loob Jaapani saarestiili vibe’i
-
Araabia skaala (C-D♭-E-F-G-A♭-B): kõlab eksootiliselt või Lähis-Ida moodi
-
A-moll skaala (A-B-C-D-E-F-G): põhiline moll-skaala
-
Harmooniline moll (A-B-C-D-E-F-G#): kõlab klassikaliselt, sageli metallmuusikas
Lisaks on huvitavaid skaalasüsteeme nagu kiriku modused, mida kasutatakse eri kultuurides. Kui hakkad skaalasid uurima, tekib soov teada veelgi rohkem.
Muusikateadmiste testile registreerimiseks klõpsake siia
5. Akordide ehitus
Akordide ehituse mõistmine on eriti tähtis pianisti, kitarristi või ukulele mängija jaoks.
Kuigi akordidiagrammid näitavad, kuhu sõrmed asetada, võib see muutuda puhtaks päheõppimiseks. Ilma ehituse mõistmiseta on raske paljusid akorde meelde jätta või uusi luua.
Akordide ehituse õppides saad:
-
Alandada duuri kolmandat, et saada mollakord
-
Tõsta kolmandat, et luua sus4 akord
-
Lisada seitsmenda, et saada duurseitsmeline akord
-
Alandada seitsmendat, et saada dominantseitsmeline akord
-
Alandada nii kolmandat kui seitsmendat, et saada molla-seitsmeline akord
Kitarril võib mõnikord palju akordivorme pähe õppida ilma struktuuri mõistmata, kuid klaveril, kus noodid korduvad mustade ja valgete klahvidena, on see pea võimatu.
6. Helistikud
Helistik näitab, millises helistikus pala on. See asub noodijoonestiku alguses pärast võtme märki.
Kui terasid ega bemolle pole, on tegu C-duuriga, mis kasutab noote C-D-E-F-G-A-B.
Kui terasid on F ja C kohal, on tegu D-duuriga, mis kasutab D-E-F#-G-A-B-C#.
Helistiku kontrollimine enne mängimist aitab ette näha, millised noodid võivad olla teritatud või bemollitud, mis teeb pala täpsema esitamise lihtsamaks.
Muusikateadmiste testile registreerimiseks klõpsake siia
7. Akordide funktsioonid
Lõpuks räägime akordide funktsioonidest ehk rollidest, mida iga akord antud helistikus mängib.
Näiteks C-duuris:
-
C akord on tonaalne (kodupõhi)
-
F akord on subdominant (suunab dominantsele)
-
G akord on dominant (tahab tagasi tonaalsesse)
F-duuris aga on C dominant ja F tonaalne.
Akordide funktsioonide mõistmine aitab:
-
Lihtsamalt meelde jätta akordijärjestusi
-
Luua loomulikku kõlavaid muusikateoseid
Ilma selle teadmisega on see nagu õppida sadu koode, teadmata nende tähendust või funktsiooni. Kuid funktsioonide mõistmisel oskad ennustada järgmisi akorde – nagu emakeelne oskab lõpetada fraasi “Arigatou gozaima…” sõnaga “su” või “shita”.
Heliloomes aitab akordifunktsioonide tundmine ka neile, kellel puuduvad tugevad muusikalised instinktid, kirjutada meeldivaid ja loomulikke akordijärjestusi.
Kokkuvõte
Selles artiklis käsitlesime olulisi muusikateadmisi nagu noodikirja lugemine, akordistruktuuride mõistmine ja skaalade õppimine. Need kontseptsioonid on tänapäeval nagu nutitelefonid.
Varem elasid inimesed ilma mobiiltelefonideta ja said ikka kokku või kinos käidud. Kuid täna on raske ette kujutada, kuidas nad ilma Google Mapsi või sõnumsiderakendusteta hakkama said.
Kui omandad muusikateooria, võid hakata mõtlema:
-
“Kuidas ma arvasin, et mängin muusikat, ilma et oskaksin noodikirja lugeda?”
-
“Kuidas ma mäletas akorde ilma nende ehitust mõistmata?”
-
“Millele ma oma lood põhinesin enne skaala tundmist?”
Kahjuks kipuvad inimesed, kui nad juba kogemusi omandavad, õigustama teooria vältimist, öeldes “Mul on seni ilma selleta ka läinud.” Kuid mida varem õpid neid seitset põhivaldkonda, seda rikkalikum ja rahuldustpakkuvam on su muusikaline teekond.
Muusikateadmiste testile registreerimiseks klõpsake siia